Akna taga sajab lund. Õigemini: akna taga justkui sajab lund, sest kask laseb kerge tuule käes kõikudes seemneid murule ning päikesepaistes kullendavad need nagu lumi. Peaaegu.
Istun laua taga ja mõtlen. Naabri kass kõnnib mööda veranda talasid; nüüd jäi seisma, vaatab mulle läbi aknaklaasi silma; nüüd kõnnib edasi. Hüppas aiaposti otsa. Murule.
Tore on.
Maja, kus me elame, on lõpuks sellise... mugava, sisseelatud ilme saanud. Kahe ja poole kuuga on rajad sisse kõnnitud ja nüüd on teada, kellele kus võtmeid meeldib hoida, ja kuhu sussid kaovad, kui neid üles ei leia, ja millises köögikapis suhkrut hoitakse. Mööbel on toast tuppa liikunud - ikka selleks, et mugav oleks - ja lõpuks ongi selline tunne tekkinud, et nüüd, nüüd me oleme end siia majja sisse elanud.
Kogu elektroonika ja juhtmed on kolinud kolmandasse tuppa, kuhu on hea uks vahepealt kinni tõmmata. Ühest küljest on mul nüüd vaikne koht kirjutamiseks ja teisalt ei käi poiss juhtmeid põrandat mööda taga ajamas.
Kolmas tuba on justkui külaliste tuba kah. Praegu elab Martyni vend Robert siin näiteks, ja Roberti paraplaan (või kuidas iganes "paraglider" eesti keeles on). Oleks me varem siin elanud, oleks Küllil ja Andrel ja tibidel kah oma tuba olnud, ja poleks pidanud külalisi trepimademele magama sättima. Aga see selleks =)
On lapse tuba.
On meie tuba.
Ja on köök.
Köögis sööme hommikuti putru ja räägime eesti/inglise perega Skype'i vahendusel. Kui arvutist piisavalt kiiresti vanavanemaid näha ei ole, siis hakkab poiss käega laua vastu lööma, umbes et: no mis te jändate, pange nüüd. Kui vanavanemad Skype vahendusel laulavad - ja laulavad nad meil kõik - siis laps kiigub heast meelest tooli sees, ikka edasi ja tagasi ja edasi ja tagasi ja edasi ja tagasi.
Kui hommikusöök on söödud, siis lastakse poiss põrandale ja sealt ta leiab kõik eelmisel päeval põrandale visatud toidujäätmed üles. Äge.
Kui hommik on jahe, nagu täna hommikul näiteks oli, siis pakitakse laps karukostüümi sisse ja minnakse käbisid korjama (tulehakatuseks head) või poodi või niisama jalutama.
Päevades on rütm ja sügis tuleb vaikselt ja rohi on vihmade järel taas kasvama hakanud.
Ja kõige selle rütmi sees me oleme tegelikult valmis Christchurchi kolima, et siis taas end uues kodus sisse seada ja uus rütm uuesti üles otsida.
