Sõber aiamaal

Paar päeva tagasi leidsime siili, kummist rõngas kaela ümber, kompostikasti kõrvalt. Viskasin talle kampsuni peale, tõime toast käärid, lõikasime kummi ära ja kõndis tegelane nohisedes põõsaste alla.

Täna vaatan: kõnnib teine (või tema hõimlane) üle murumaa, tähtis nägu peas. Tõin toast kaamera, viskasin murule pikali ja vaatasin, kuidas ta kerratõmbanuna nohiseb. Natukese aja prast ajas nina püsti, uuris, ja hakkas minu poole kõndima. Tegin pilti, aga siil, suslik selline, kõndis nii kiiresti lähemale, et kaamera ei jaksanud fookust seada. Ta alla 30 cm fookust ei tee.

Roomasin eemale, viskasin pikali. Siil kõndis jälle lähemale.

Roomasin eemale. Ta kõndis lähemale.

Roomasin eemale. Ta ikka kõndis lähemale!

Panin kaamera muru peale, et äkki ta tahab kaameraga tutvust teha - tahtis! Pani nina objektiivi vastu, ajas end kaamera vastu hunnikusse ja istus siis, mulle otsa vaadates.

Oi, kuidas mulle meeldib siin elada.