Lugesin umbes kuu aega tagasi, enne kui reisima läksime, sünnituse ajal tehtud märkmeid üle - kaust jäi koristamise ajal ette ja jäin seda lehitsema. Väga paljud asjad tulid kuidagi... uudisena. Üks asi on kindlasti see, et meile endile tundus kell sünnituse ajal teistmoodi käivat, kui tegelikult oli, nii et mismoodi mina ja Martyn asju mäletame, ei ole tingimata see, kuidas päriselt oli. Näiteks ei teadnud ei mina ega Martyn, et vanni juhatati mind alles kella 4 paiku hommikul. Ma olin siis, tähendab, toas pikalt vastu pidanud. Üllatavalt pikalt.
Teine asi aga on see, et mõnesid asju, mida raamatusse kirja pandi, me ei teadnudki. Ühte olulist asja kohe eriti: nimelt seda, et kui laps mu kõhust keisriga välja võeti, oli ta seal sees... risti. Jalad ühes küljes, pea teises.
Olgu peale: seda, et ta oli pikalt, pea vaagnas, vastu pidanud ja siis mingil hetkel tagasi "üles" minu kõhtu roninud, ma teadsin. Ma teadsin, et ta oli sünnituse alguses all, ja lõpupoole enam mitte. Teadsin, et väikese sünnikaalu tõttu arvati ta olevat iga tuhuga edasi-tagasi liikunud; ei olnud massi, et pidevalt ja stabiilselt emakakaelale suruda.
Aga et ta päris risti oli end kolinud, ei teadnud. Mille peale tuli teine mõte kah, et huvitav, kui poleks olnud otsust keisrile minna - kaua me seal niimoodi vastu oleks pidanud?
Lõpp hea, kõik hea. Praegu on poiss kuuekuune. Kasvab ja õpib nagu niuhti: kui kõhuli panna, liigutab end aktiivselt edasi. Roomamiseks seda vist veel ei nimetata - ta ajab end varvastele püsti, taguots taeva poole, ja "hüppab" siis kõhuga ettepoole, nii umbes meeter pooles minutis - aga meile on uudis ja rõõm teda vaadata niikuinii.
Nädala alguses saime posti kaudu kutse NICU laste kokkutulekule. Mosgielis, Dunedini lähedal. Sel aastal me sinna ei lähe, ühtepidi seetõttu, et mina olen sel ajal tööl, ja teisalt poisile ei ole seal vist veel suurt asjatada, aga kui ta kunagi suuremaks saab... Eks näis, võib-olla kunagi teisel ajal läheme.
Ma olen aru saanud, et NICUs viibimise kogemus on oluline osa sellest, kes ma olen ja kust ma olen tulnud. Las ta jääb nii.
 |
| Vanavanaemaga |
 |
| Aspiring Quilters kinkisid meile lapiteki. Hiiglama ilus. |
