Oh rõõmu. Poiss on nüüd selles eas, kus söötmine käib kahe (aga vahel isegi kolme) lusikaga - ühte hoiab isa, ja sellega jõuab enamus toidust suhu kah, ning teist (aga vahel isegi kolmandat) lusikat poiss ise. Selle teise-kolmandaga ta siis... toidab ennast, kui seda aktsiooni niimoodi nimetada saab. Suhu selle lusika pealt eriti midagi ei jõua, aga midagi ta seal selle lusikaga asjatab, ja no las ta siis asjatab, kui talle meeldib.
Ja teine asi on see, et kuna isa on nüüd põhiline lapsehoidja, siis mulle näidatakse päeva "tähthetki" õhtul kaamera pealt. Nagu näiteks täna - poiss magas lõunaund mängukaare all.
Muidu aga... pole viga, asjatame. Mina töötan ja kirjutan ja suvi on kätte jõudnud ja mingi hetk kolime ehk tiba suuremasse elamisse ja praegu on akna taga müstiline valgus. Meil ladistab vihma, aga Queenstowni poolt piilub õhtupäike. Sürrrrrrrreaaaaaaaaaalne.
