Asjad, mis ma rasedast peast ümber olen otsustanud

Ma olen näinud küll rasedaid, kes kannavad tavalisi (=mitterasedaid) pükse HÄSTI all, no ikka nii, et pool pe*set paistab ja kõht üle ulatub, ja mõelnud: miks on vaja kanda pükse nii rebadel? Võiks ju võtta paar või kaks selliseid, mis on spets rasedatele ja ulatuvad kenasti kõhu peale, ilus viisakas vaadata ka ju. Mõelnud, et "kui mina rase olen", siis mina kannan pükse ilusti.

Tühjagi. Ma kõnnin ka ringi, püksid ja alukad nii kaugele kui võimalik alla lükatud - ainult tiba puudu sellest, et alla kukuksid - sest mulle EI MEELDI see tunne, kui miski on kõhu peal. No ei meeldi, noh. Ja kuna ei meeldi, siis ei kanna, vaadaku teised ja mõelgu, mis iganes. Ja kui pool pe*set välja paistab, siis ma panen lihtsalt mingi pikemat sorti t-särgi peale, ei huvita!

***

Ma olen näinud küll rasedaid, kes kannavad abikaasa riideid ja mõelnud, et miks nad meesteriietesse mahtuda tahavad. Et võiks ju võtta paar-kolm laiemat sorti tegumoodi, ei pea tingimata spets raseda-riie olema, ja kanda kenasid riideid.

Tühjagi. Ma käin ka Martyni pükstes ringi, sest mulle meeldib riie, millega MA OLEN TUTTAV. Martyn küsis täna, et kallis, me võime ju sulle ka mingeid uusi asju leida, äkki tahaksid?, aga ma vastasin (riietekappi kiigates), et meil on sinu riideid küll ja veel, kuhu mina mahun =). Et no ei taha mingeid uusi asju, tahan omi vanu või vähemasti Martyni omasid, mis lõhnavad enda moodi.

***

Ma olen näinud küll rasedaid, kes kannavad hästi lohvasid riideid ja mõelnud, et "kui mina rase olen", siis ma ikkagi riietun kenasti.

Tühjagi. Ses mõttes, et tööle ma jah ilmun bolje-menje kenades riietes, aga kodus ma lohverdan ikkagi laias t-särgis ja retuusides ringi. No hea mugav on, noh! Täpselt sel hetkel, kui tavalised püksid enam kõhu ümbert kinni ei ulatunud minema (nii, et mugav oleks), nii ma kolisin retuuside peale üle.

Ja ei huvita ka, kuidas välja näeb. Mugav on. Mugav!